Kingitus kihlumise puhul

Kihlumise komme sai alguse juba mitu sajandit tagasi. Selle all on peetud silmas abielu eellepingut ehk siis kahe inimese abielu soovi otsust ning sellest otsusest kogukonna ja lähedaste teavitamist.

Kust tuleb väljend „kihlumine“?

Selleks, et olulised tehingud kehtiksid, tuli need millegagi tagada. Tehingut tagasid kihlad. Sõnaga “kihlad” tähistati vanematel aegadel lepingut. Sealt tuleb ka sõna „kihlumine“. Vana maarahva õiguse kohaselt tähendaski sõna ’kihlad’ lepingut, antud juhul siis kahe perekonna vahel sõlmitud kokkulepet, et noored võisid abielluda.

Kihlumise kingituste tegemise komme

Nii, nagu me teeme abiellumisel pulmakingitusi täna, tagati ka muistne kihlumine andidega. Kingitusi tehti nii üksteisele kui loodusele, mis sümboliseeris seda, et inimene on osa loodusest. Loodusele tehtud kingitused jäeti ohvrikivile.

Kihlumise traditsioon Eestis

19. sajandi lõpuni oli Eestis tavaks, et abiellumise protseduur sai alguse kosjaskäiguga. Mõnede kommete kohaselt (nt Kihnus), eelnes sellele veel kuulamine. Selleks läks noormehe sugulane viinapudeliga neiu koju külla. Kui pudel vastu võeti, oli see märgiks, et kihlumine (kosjad) on oodatud.

Seejärel läks noormees ja tema kaaskond tüdruku vanematele külla, et küsida neilt luba neiuga abiellumiseks. Kui neiu vanemad andsid pulmadeks loa (võtsid kosjad vastu), koguneti uuesti pruudi koju kokku. Kohale olid kutsutud nii noormehe kui neiu olulisemad sugulased. Sellega tähistati ühtlasi nii kihlumist, kui pandi paika laulatamise ja pulmade toimumise aeg ja kord. Samuti lepiti kokku ka abiellumise tingimustes.

Kihlumine oli üheks osaks ka kiriklikust abielu sõlmimisest. Noored pidid kirikuõpetajale esitama abiellumise soovi (ka kihlumise katkestamisest tuli kirikule teavitada). Seejärel andis õpetaja järgneval kolmel pühapäeval sellest teada ka koguduse liikmetele.

Kihlumine oli justkui katseaeg – nii neiul kui noormehel oli võimalus neil nädalatel soovi korral kihlus ka tagasi võtta ja see tühistada.

Kihlumine ja sõrmus

Nagu ennist kirjutatud – kingitusi tehti nii omavahel kui ka loodusele.Tänapäeval seostatakse kihlumist sageli sõrmuse kinkimisega või nende vahetamisega. Kihlasõrmuse kinkimine on Eestis üsna uus komme. Varasematel aegadel kinkis noormees neiule hoopis rätiku.

Tänapäeval on see aga vägagi levinud. Filmidest on tavapärane näha, et mida uhkem kristall sõrmust kaunistab, seda parem. Laiemas plaanis on aga sõrmuse traditsioon väga vana. Sõrmuste traditsioon sai alguse juba 4800 aastat tagasi Egiptusest. Sel ajal tähendas sõrmus noore tütarlapse sõrmes seda, et ta pole enam vaba. Seega oluline ei ole kristalli suurus sõrmusel, vaid sõrmus, kui ring ise.

Kingitused kihlumise puhul

Kui su postkasti potsatab kutse kihluspeole, võib see kimbatust tekitada. Kas tegemist on ametliku vastuvõtu või lõbusa peoga? Kas kingitusi peab ka tegema jne.

Ühtset õiget vastust siin ei olegi. Kuid kui su soov on siiski armunutele väike kingitus kaasa võtta, sobivad selleks väga hästi allpool loetletud kingid:

20 sajandi esimesel poolel oli sagedane, et noorpaar teavitas oma kihlumisest sugulasi väikese spetsiaalselt fotograafi juurest tellitud kaardiga.

• Armas fotokuubik – täidetud piltidega noortest, mis neid sinu arvates enim iseloomustab.

• Armastusepurk– aforismid ja mõtteterad armastusest

• Kaunilt kujundatud õlle- ja veinipokaali komplekt paarile

• Froteerätik paarile– vannitoarätikud prouale ja härrale

• Raamat paarile – raamatus on tegevused, mida iga paar võiks korra elus teha

• Külalisteraamat, et koguda ühiste külaliste head soovid kõik ühte kokku.